KRALENDIJK – Un sistema pa kubri gastunan di kolekshon i prosesamentu di residuo kompletamente na Boneiru lo kondusí e promé añanan na tarifanan eksepshonalmente haltu pa habitante- i empresanan. KPMG ta atvertí pa esaki den e investigashon independiente di Selibon.
Segun e rapòrt e diferensia entre e deklarashon di invershon di un biaha i e gastunan struktural di eksplotashon ta krusial. Na momento ku mester finansiá ámbos via e impuesto di residuo, oumento di tarifanan hopi supstansial ta inevitabel.
P’esei KPMG ta enfatisá ku e manera ku ta finansiá e rekursonan nesesario finalmente ta un eskoho atministrativo. E ofisina di akountent i konsulta no ta tuma desishon tokante altura di e tarifanan den futuro, pero ta kalkulá solamente rekursonan ku ta nesesario pa un eksplotashon finansiero salú di Selibon. Segun e rapòrt e kobertura real por tuma lugá via un kombinashon di impuesto di residuo, supsidio, kontribushon di Entidat Públiko Boneiru òf otro formanan di finansiamentu.
Komo posibel aternativa KPMG ta menshoná entre otro finansiamentu eksterno, un adaptashon di impuestonan eksistente i asta impuesto di importashon òf turista. Segun e investigadónan tur e opshonnan aki tin diferente efekto ekonomiko i p’esei nan ta eksigí un evaluashon polítiko bon fundá.
E rapòrt ta sigui mustra ku kasnan di famia i empresanan ta paga aktualmente huntu alrededor di 2,4 mion doler pa aña na impuesto di residuo. Pa solamente e fluho di tur residuo di kas- i empresanan mester sinembargo un presupuesto ku ta kubri e eksplotashon di kasi 4,9 mion dòler. Esei ta nifiká un défisit di finansiamentu di alrededor di 2,5 mion doler, lòs ainda di gastunan pa otro fluhonan di residuo ku tambe mester finansiá.
Sifranan por kambia ainda
KPMG ta señala ku e kalkulashonnan ta basá riba e aktual kaso di gestion i ku e gastunan eventualmente por kambia ainda, entre otro dependiendo di futuro eskohonan di prosesamentu di residuo, pèrmitnan i instalashon di e kadena di residuo.